J-Stick

In the middle of autumn Mart Niineste a journalist of the newspaper Eesti Ekspress has interviewed Misha Panfilov about the J-Stick.

Kes on J-Stick?
Teinekord juhtub, et jääd mõne suvalisel keldrikontserdil nähtud noore bändi käekäiku jälgima. Huvitud enam-vähem regulaarselt nende tegemistest ning kui aeg küps, teed bändiga väikese intervjuu. Eestivenelaste nelik J-Stick - laulja-kitarrist Mi--a Panfilov, kitarrist Anton Piskarev, bassimees Dima Garbuzenko, trummar Lenya Galaganov - jäi kõrva paar aastat tagasi ühel noorte bändide ülevaatusel. Keset halba punki ning virukeskuse-metal'it mõjus nende kuuekümnendate-hõnguline lihtne rock eriti värskendavalt. Nüüd, kui ansamblil on väljas debüütplaat "Mono", korraldasin lauljale Mike (Mi--a) Panfilovile kiire ülekuulamise.
Miks teeb J-Stick just niisugust muusikat?
Tahtsime mängida midagi sellist, mis ei oleks teistega sarnane, ja mulle tundub, et meil see õnnestus. Igal juhul eesti venekeelsete bändide seas sellist nagu meie küll ei ole. Tallinnas on hetkel hullult palju metal- ja punkbände, meie aga mängime iseseisvat (independent) ROCKi positiivsete meloodiate ning tekstidega. Milleks laulda kibedusest ning nukrusest, kui saab õnnest laulda ja sellega tõsta kuulaja tuju. Kõik lood on inglise keeles, mis lubab neid mugavalt kuulata nii venekeelsel kui ka eestikeelsel kuulajal.
Kes on J-Sticki mõjutajad ning eeskujud? Kohati kõlate, nagu oleksite ajamasinaga kuuekümnendatest kohale toodud...
Vaieldamatult on meid mõjutanud paljud Inglismaa ja Ameerika bändid, kõigepealt The Beatles (see on siis vanast kraamist), The Strokes, The Vines (uutest). Just need khuulid bändid inspireerisid meid muusikat looma. Paljud ütlevad, et mängime midagi 60ndate stiilis. Võimalik, sest oleme suured Jimi Hendrixi, Santana, Janis Joplini, The Doorsi ja teiste tolle perioodi muusikute austajad.
Eesti rock-muusika hetkeseis? Sinu lemmikud?
Raske hinnangut anda. Loomulikult, head bändid on täitsa olemas, nagu PX Bänd (pop), Android Vasja (surf), MostBand (reggae), Les Diamants (garage), aga samas on väga palju saasta, mida ei ole eriti võimalik kuulata. Mulle tundub et üldine rokkmuusika tase meie riigis tõuseb iga aastaga ja päris varsti jõuab lähedale Euroopa tippudele.
J-Stick ja tulevik? Kas ja millal jõuavad kohalikud vene bändid ka eesti publikuni?
Meie bändi kõige tähtsamaks eesmärgiks on jagada laulusid ja nendega kaasnevat head tuju inimestele mis iganes rahvusest, mis iganes nahavärviga. Soovime eesti- ja venekeelseid noori ühte liita. Ja bändist - teema uue materjaliga kõvasti tööd, et jõuda sinna, kuhu sihime.