In the middle of autumn Mart Niineste a journalist of the newspaper Eesti Ekspress has interviewed Misha Panfilov about the J-Stick.
Kes on
J-Stick?
Teinekord juhtub, et jääd mõne suvalisel keldrikontserdil nähtud noore bändi
käekäiku jälgima. Huvitud enam-vähem regulaarselt nende tegemistest ning kui aeg
küps, teed bändiga väikese intervjuu. Eestivenelaste nelik J-Stick -
laulja-kitarrist Mi--a Panfilov, kitarrist Anton Piskarev, bassimees Dima
Garbuzenko, trummar Lenya Galaganov - jäi kõrva paar aastat tagasi ühel noorte
bändide ülevaatusel. Keset halba punki ning virukeskuse-metal'it mõjus nende
kuuekümnendate-hõnguline lihtne rock eriti värskendavalt. Nüüd, kui ansamblil on
väljas debüütplaat "Mono", korraldasin lauljale Mike (Mi--a) Panfilovile kiire
ülekuulamise.
Miks teeb J-Stick just niisugust muusikat?
Tahtsime mängida midagi sellist, mis ei oleks teistega sarnane, ja mulle tundub,
et meil see õnnestus. Igal juhul eesti venekeelsete bändide seas sellist nagu
meie küll ei ole. Tallinnas on hetkel hullult palju metal- ja punkbände, meie
aga mängime iseseisvat (independent) ROCKi positiivsete meloodiate ning
tekstidega. Milleks laulda kibedusest ning nukrusest, kui saab õnnest laulda ja
sellega tõsta kuulaja tuju. Kõik lood on inglise keeles, mis lubab neid mugavalt
kuulata nii venekeelsel kui ka eestikeelsel kuulajal.
Kes on J-Sticki mõjutajad ning eeskujud? Kohati kõlate, nagu oleksite
ajamasinaga kuuekümnendatest kohale toodud...
Vaieldamatult on meid mõjutanud paljud Inglismaa ja Ameerika bändid, kõigepealt
The Beatles (see on siis vanast kraamist), The Strokes, The Vines (uutest). Just
need khuulid bändid inspireerisid meid muusikat looma. Paljud ütlevad, et
mängime midagi 60ndate stiilis. Võimalik, sest oleme suured Jimi Hendrixi,
Santana, Janis Joplini, The Doorsi ja teiste tolle perioodi muusikute austajad.
Eesti rock-muusika hetkeseis? Sinu lemmikud?
Raske hinnangut anda. Loomulikult, head bändid on täitsa olemas, nagu PX Bänd
(pop), Android Vasja (surf), MostBand (reggae), Les Diamants (garage), aga samas
on väga palju saasta, mida ei ole eriti võimalik kuulata. Mulle tundub et üldine
rokkmuusika tase meie riigis tõuseb iga aastaga ja päris varsti jõuab lähedale
Euroopa tippudele.
J-Stick ja tulevik? Kas ja millal jõuavad kohalikud vene bändid ka eesti
publikuni?
Meie bändi kõige tähtsamaks eesmärgiks on jagada laulusid ja nendega kaasnevat
head tuju inimestele mis iganes rahvusest, mis iganes nahavärviga. Soovime eesti-
ja venekeelseid noori ühte liita. Ja bändist - teema uue materjaliga kõvasti
tööd, et jõuda sinna, kuhu sihime.