Dunghill

Kunagi 80-nendate lõpus arvasid neli noort tuulepead et nyyd on paras aeg end maailmale näidata ning moodustasid bändi. Pillimehed olid sellised kehvemapoolsed nagu ikka algajatel kuid toodetava muusika kvaliteet ei olnud ka esikohal. Oluline oli kuuluda BÄNDI. Kui oldi umbes aasta jagu pille tinistatud hakkas midagi nagu välja tulema kah. Õnnestus ka mõned lived anda aga ei midagi enamat. Siis läks mingisuguseks suureks naiste tagaajamiseks lahti ja pillimängust loobuti peagi. Sinnapaika se bändi tegemine tookord jäigi. 1991 aastal peale 1,5 aastast mittemidagi tegemist (muusikalises mõttes) helises mingisugusel pühepäeva hommikul ühes pelgulinna paneelmaja kahetoalises korteris lauatelefon ning hääl torus ütles "no nii.....meil on nyyd trummar ja prooviruum.....teeme bändi!!!". Mõeldud-tehtud. Korjasime siis endise bändi allesjäänud liikmete riismed kokku (bassimees ja kidramees) ning marssisime püstipäi tundmatusse proovikasse, tundmatu trummariga tundmatut stiili muusikat tegema. Ja ennäe imet......suures ilusas ruumis mille otsaseinas ilutses tollel ajal ilgelt kõva "Tactioni", meeletult läikiv trummikomplekt mille taga istus poisikese ohtu nohunina kes hirmunud näoga trummirytmi toksis. Uus "EESTI TULEVIKUBÄND" oli sündinud! Laulumehe värbamine kooseisu ei osutunud sugugi keeruliseks. Kuna neid oli tollel ajal küllaltki vähe liikvel siis langetasime kiire otsuse ühe vana tuttava kasuks kes mäletatavasti mõni aasta tagasi veel viisi pidas. Meie rõõmuks ei olnud se ülev anne teda maha jätnud. Moosisime laulumehe suurte lubadustega "tõusta edetabelite tippu" endaga ühinema ja loometöö võis alata. Kuna esimesed laulud olid sita võitu, nimetasime oma kollektiivi ühiselt DUNGHILL-iks. Mõne aja möödudes hakkas asi arenema ning paar laululugu kannatas juba mõningast kriitikat. Oma esimese ja ainukese demo lindi milleks oli 4 lugu, salvestasime 1991aasta lõpus või 1992 alguses IS MUSIC TEAMI stuudios. Ka ülesastumisi oli suhteliselt palju kuna meie hypperaktiivne trummimees toppis meie demo isegi kinnise ukse alt sisse rääkimata postiteenuse kasutamisest. Need rõõmud jäid aga üürikeseks. Esmalt öeldi üles meie proovikas ja seejärel asus isamaateenistusse kidramees. Samuti pöördus meie noor trummar Villu Veski ja jazzi usku. Hyvasti rock!!! DUNGHILLI surma konstanteeriti 1993 sügisel. Ühel ilusal 2007aasta kevadpäeval helises ühes Tallinna lähedal paiknevas eramus mobiiltelefon ja vastajale tuttav hääl teatas "paneme bändi kokku meil on 7 nädala pärast kontsert Kiili Kultuurimajas, ma siin kohalikega joomakäigus leppisin kokku"! Mõte tundus jube kuna pillid olid ammu myydud ja olematud mänguoskused täiesti roostes. Sellest hoolimata võtsime väljakutse vastu. Uueks trummariks kutsusime ühe vana sõbra kes ka ammustel aegadel natuke mänginud ja lippasime kõik poodi pille ostma. Selline oli DUNGHILLi taassünd. Tänaseks päevaks oleme juba päris valmis väiksemateks live esnemisteks ning sammuti üritame olemasolevate vahenditega proovikas võimalikult head salvestust välja meelitada aga siia üleslaetud lugudest paremat veel saavutanud ei ole. Töö käib, töö käib. Olekski nagu kõik. Loodame sellel korral igavikuni bändida ehk õpime ennem surma veel pillimängu selgeks.